Ühine rõõm Saksamaa keskkonnaauhinna üle (vasakult): moderaator Judith Rakers, DBU peasekretär Alexander Bonde, auhinna saaja prof dr Ingrid Kögel-Knabner, Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier, auhinna saaja Reinhard Schneider, DBU hoolekogu juhataja Rita Schwarzelühr-Sutter ja Baden-Württembergi liidumaa keskkonnaminister Franz Untersteller. © DBU/Peter Himsel
Tehke täna julgeid otsuseid, et homme suhelda positiivselt
Mannheim. Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier kutsus kodanikke “võtma täna vastu julgeid otsuseid” keskkonna- ja kliimakaitsel, et panna alus “homsetele positiivsetele interaktsioonidele”. “Tulevik ei ole ette määratud. See sõltub meist, milliseks me selle muudame,” ütles ta Deutsche Bundesstiftung Umwelti (DBU) poolt välja antava Saksamaa keskkonnaauhinna üleandmise tseremoonial Mannheimis. “Täna ringlusse võetud või koguni tootmata jäetud plastpudel ei lõpeta homme oma eluteed ookeanis. See jõuab juba ülehomme tagasi toormaterjali tsüklisse. Muld, mida me kaitseme täna erosiooni eest, seob süsinikku. Ja see on ka homme kasutatav põllumajandusmaana inimeste toitmiseks.” Steinmeier andis Euroopa suurima sõltumatu keskkonnaauhinna koguväärtusega 500 000 eurot üle mullateadlasele prof dr Ingrid Kögel-Knabnerile Müncheni Tehnikaülikoolist ja Werner & Mertzi tegevdirektorile Reinhard Schneiderile.
Ökoloogiline ümberkujundamine pakub Saksamaale võimalusi
Steinmeier sõnas umbes 1200 külalisest koosneva kuulajaskonna ees, kelle hulgas oli ka Baden-Württembergi liidumaa keskkonnaminister Franz Untersteller, et auhinna saajad julgustavad teisi, pakkudes välja lahendusi ja edendades ökoloogilist siiret kui võimalust Saksamaale. Nad leiavad uusi lahendusi leiutajate ja inseneridena, teadlaste ja ettevõtjatena. Auhinna saaja Kögel-Knabner on eeskujuks järgmiste põlvkondade teadlastele. Ta lisab mulla kasutamise pusletüki palju suuremale globaalse kliima pildile, tõstes sellega esile “tõeliselt alarmeeriva muutuse”. Tehased ja jõujaamad ei ole üksi kliimamuutuse eest vastutavad – väga oluline roll on ka sellel, kuidas inimesed hoolitsevad kogu maailmas mulla, meie planeedi suurima süsinikutalletaja eest. Olenevalt kasutusest muld kas kiirendab või aeglustab kliimamuutust. Lõunapoolkera riikides esineb kuudepikkust põuda, valangulisi üleujutusi ja purustavaid torme. Ka Euroopas on kuumalained üha sagenemas. Keskkonnaauhinna võitja teadustöö on sedavõrd tähtis, sest mullateadus võib aidata inimestel kohandada oma maaviljeluse viise selliste äärmuslike ilmastikunähtustega.
Tooted ja tootmine, mis on loodud jätkusuutlikuks
Saksamaa presidendi sõnul oli auhinna saaja Schneider vastutustundlik ärijuht juba kaua enne seda, kui paljud teised üldse midagi tegid. Ta demonstreeris tõelisele teerajajale omasel viisil, et keskkonnaalane teadlikkus ja kasumlik äritegevus ei ole üksteist välistavad nähtused ja rajas oma edu nende kombinatsioonile. Schneider “disainis tooteid ja tootmist jätkusuutlikkuse nimel”. Selle näidete hulka kuuluvad kõrge lagundamismääraga pindaktiivsed ained ja ringlussevõetud plastist valmistatud pakendid. Kui üha rohkem inimesi vaataks supermarketi riiulil olevaid tooteid kriitilisema pilguga, siis kannustaks ja survestaks nad ehk tootjaid suuremale keskkonnasõbralikkusele. Tarbijate aktiivsus ei vabasta siiski poliitikuid kohustusest sekkuda regulatsioonidega, kui turg teeb vähe või ei tee üldse midagi keskkonna- ja kliimakaitseks. Ametiasutuste käsutuses on mitmed instrumendid, nagu läbipaistvus, tarbijakaitse kvaliteedimärkidega, tõelisi keskkonnakulusid kajastavad hinnad ja vajaduse korral teatud koostisainete keelustamine.
Sajad tuhanded noored on juba andnud oma panuse olukorra muutmiseks
Riigipea jätkas, öeldes et keskkonna, kliima ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine on harva olnud ühiskonnale nii oluline nagu täna. Sadade tuhandete noorte inimeste märkimisväärsel panusel on olnud otsustav mõju ja see on andnud “tohutu tõuke” kliima- ja keskkonnapoliitikale. See on tuletanud sakslastele meelde tarmukust ja ambitsioonikust, mida leidub sellel maal, sotsiaalseid ja tehnoloogilisi jõudusid, mis on koondunud keskkonna ja kliima valdkondades, ja “panust, mille Saksamaa võlgneb maailmale”. Meile tuletatakse ka meelde neid ambitsioonikaid eesmärke, mille rahvusvaheline kogukond on endale seadnud rahvusvahelise õiguse alusel. Noortel on õigus, väites et nüüd on seatud eesmärkide saavutamiseks tähtsad julgus ja poliitiline tahe. Steinmeier sõnas: “Kliimapoliitikat tuleb mõõta selle mõõdupuu alusel.” Avalikkuse teadlikkus sellest erakordsest ühiskondlikust liikumisest on loonud eelnevalt kujuteldamatuid võimalusi, mida poliitikuid kutsutakse nüüd ära kasutama.
Usku demokraatia võimesse tegutseda ei tohiks alahinnata
Saksamaa president Steinmeier ütles, et on teadlik kliimapaketi kriitikast. Ta lisas, et sellele vaatamata pole põhjust kaotada usaldust demokraatia võimesse tegutseda vaid seetõttu, et väljakutsed on nii suured. Ta hoiatas, et eelkõige ei tohiks selles debatis osalejaid mingil juhul üksteise vastu ära kasutada ega üles ässitada, vastandades tänavatele tulnud noorte kirge ja meelekindlust poliitilise protseduuri väidetavale kainusele ja aeglusele. Demokraatlik protsess, mis siseneb nüüd otsustavasse läbirääkimiste etappi, nõuab kirge ja meelekindlust, valmisolekut suhelda ja innukat ratsionaalsust.
“Ükski ennast ise tugevaks pidav inimene ei saa iial vastu demokraatia tugevusele.”
Steinmeier kutsus demokraatias kahtlejaid nimetama mõnda muud valitsemisvormi, millel oleks selline uuenemisjõud. Ta ütles: “Ükski üksik sõdalane, ükski autokraat, ükski ennast ise tugevaks pidav inimene ei saa iial vastu demokraatia tugevusele!” Ükski ekspertide ja teadlaste kogu, ükski kliimateadlaste rühmitus ei saa oma ümberlükkamatutele leidudele vaatamata vabastada ühiskonda vajadusest tegeleda konfliktsete eesmärkide, valulike kaalutluste ja läbirääkimistega, mis nüüd ees seisavad. Me vajame loomulikult tunnustatud kliimateadusel põhinevat ökoloogilist siiret, ent nagu iga suure struktuurse muutuse puhul, mõjutab see osasid inimesi teistest enam. Nendeks võivad olla inimesed, kes muretsevad oma töökoha kaotamise pärast või et nende lapsed ei leia tööd, kui nende kodu asub piirkonnas, mida muudatused mõjutavad. Võimulolijad ei tohiks eirata nende muresid ega kasutada neid vabandusena, et mitte tegutseda vajalikul viisil kliima kaitsmiseks. Keskkonna- ja kliimakaitse ei tohiks tekitada lõhet autotööstuse tööliste ja teedeehituse tõkestajate vahel, farmerite ja looduskaitsjate vahel, nende vahel, kes suudavad maksta rohkem, ja nende vahel, kes ei suuda. Kliimakaitse on ju lõppeks ökoloogiline ja sotsiaalne küsimus, mis puudutab meist igaühte, ja kliimapoliitika on palju efektiivsem, mida rohkem inimesi sellest osa võtma hakkab.
Žürii kiitis auhinna saajate pühendumist
Halle-Wittenbergis asuva Martin Lutheri Ülikooli keskkonnatoksikoloogia instituudi direktor professor ja meditsiinidoktor Heidi Foth ja UnternehmensGrüni asutaja ja tegevdirektor Katharina Reuter rääkisid Saksamaa keskkonnaauhinna žürii (mille soovitusel hoolekogu aasta võitja valib) liikmetena 2019. aasta võitjate saavutustest. Foth avaldas austust auhinna võitja Kögel-Knabneri silmapaistvale teadustööle. Tema sõnul demonstreeris auhinnatud mullateadlane oma uute uurimisvõtete ja vaieldamatult usaldusväärsete andmete toel, kui tähtis on mulda kaitsta. Reuter kiitis Schneiderit tema järjekindla keskendumise eest jätkusuutliku juhtimise teemale. Žüriile avaldasid eeskätt muljet tema taaskasutatavate materjalide algatus, keskkonnasõbralike toodete loomine massturule, tema juhitava firma varane Euroopa Liidu keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemile vastavuse sertifitseerimine, vankumatu ja järjekindel kasutatud plasti osakaalu suurendamine tootepakendis ja firma varajane liitumine “Entrepreneurs for Future” (ettevõtjad tuleviku heaks) algatusega.
Kögel-Knabner: peotäies mullas on rohkem organisme kui maailmas inimesi
Auhinna võtjad selgitasid oma seisukohti veel kord tseremoonia käigus näidatud filmides ja vestlustes moderaator Judith Rakersiga. Kögel-Knabner ütles, et üks viis, kuidas muld kliimamuutust takistab, on süsinikku talletades. Ta lisas, et mullad peavad pealegi olema viljakad suutmaks rahuldada maailma üha kasvava rahvastiku nõudlust toidu järele. Ja ometi pole tema sõnul avalikkus veel hoomanud, kui olulised on mullad kliimakaitse seisukohast. Peotäies mullas leidub rohkem organisme kui on elanikke planeedil Maa. Piirkondlikuna näivad kliimaga seotud probleemid, nagu igikeltsa sulamine Siberis, on tegelikult globaalsed, kuna neid põhjustab kasvuhoonegaaside heide.
Schneider: plast võiks olla üks meie aja kõige ökoloogilisemaid materjale
Auhinnasaaja Schneider ütles, et firmad peaks pühenduma jätkusuutlikkusele ja võtma vastutuse tarbijatele atraktiivsete pakkumiste tegemise eest ilma sundimata neid tulema toime loodetava kvaliteedi ja omadusteta. Seda ei saa veel paljudelt põhjendatult oodata, ent seda saab teha ilma keskkonda kahjustamata. Schneider ütles, et arendusetapis on oluline hoolitseda selle eest, et tooted oleks ringlussevõetavad. Erinevat tüüpi plastmaterjale ei tohiks siduda omavahel nii, et neid ei saa eraldada. Paradoksaalsel moel võiks plast olla üks meie aja kõige ökoloogilisemaid materjale, “kui me õpiksime seda õigesti käitlema”. Plasti saab viia minimaalse energiakulu ja peaaegu nullilähedase materjalikaoga suletud tsüklisse. Sel juhul ei tekiks enam jäätmeid.
